Õnn ja ebaõnn

Kui enesestmõistetavalt me võtame head õnne, ja kuidas me küsime üle ja üle, MIKS ja KUIDAS saab ebaõnn küll meie õuele tulla...

Mõni aeg tagasi kukkus meil köögilamp laest maha. Lihtsalt, "lambist", nagu öeldakse. See oligi vana ripplamp, mis oli siin majas enne meie kolimist ja ilmselt oli juhe lihtsalt läbi kulunud.
Marta oli sealsamas väikeses köögis, ehk meetri kaugusel, sai kildudega pihta... Aga kui ta oleks olnud meetri võrra teises kohas (kes teab, äkki ta oligi lambi all ja jõudis eest ära hüpata? Kui meie kööki jooksime, oli ta igatahes elus ja terve ja ehmunud.)
See juhtum hakkaks mul juba meelest ära minema, kui ei peaks igal õhtul uuesti endale meelde tuletama: uus lamp on vaja osta, köögis pole nüüd korralikku valgustust.
Aga mõelda vaid, milline õnn see oli!

Samamoodi oli õnn, et Anna sünnitus nii kergelt ja helgelt läks. "Kaks tundi! Ei olnud rebendeid!" ütlen toonil, nagu oleks see iseenesestmõistetav.

Või kui Pullerits mu raamatust niisuguse arvustuse kirjutas, et inimesed kolme järgmise nädala jooksul tiraazhi läbi ostsid. Ma paneks ka selle "hea õnne" kategooriasse, sest mu meelest ilmub iga nädal selliseid raamatuid, mis oleks väärt lugemist, aga inimesed lihtsalt ei märka neid, sest neist ei kirjutata 2leheküljelist arvustust üleriiklikus lehes.

Siis aga on need sebra mustad jooned, mis meie päevi vahetevahel läbivad ja mida ikka üle vaagime: MIKS?

Vahetevahel täiesti suvalistes seostes avastan, et arvutan meie vaikselt sündinud poolõe vanust. Ikka oktoobri alguses, kui see juhtus. Miks? Miks oli nabanöör nii lühike ja ümber kaela ja kui laps vajuma hakkas, siis poos end üles. Kas loodus ei suutnud seda siis paremini sättida?...

Reedest peale on mul üks värske paine ja MIKS? küsimus veel ühe asja pärast. Ma olen kandideerinud kultuurikapitali toetusstipendinumile nüüd mitu korda. Esimesed korrad olid oma lastejuttudele toetuse saamiseks, sel suvel aga Fred Jüssi raamatule. Miks ma kogu aeg neilt negatiivseid vastuseid saan? Ok, mis kogu aeg. See oli alles kolmas kord. Kuidas nad seda seal otsustavad? (ja kuidas ma selle raamatu nüüd kirjastan?)

No aga ega ilma mustata tunneks valget.