Meie mikromaailma siin on vapustanud ja väristanud rota viirus. See sai alguse Martalt, läks edasi minule ja enamikule minu sõpradest ja Marta sõpradest. Oksendamine ja kõhuvalu ja kõhulahtisus ja takkatippu nohu ja köha ka! Viimases faasis vaevlemegi praegu. Meie sõber Ilona käis täna kusagil Tartu linnavalitsuses, nii et ärge imestage, kui varsti kuulete, mismoodi kogu linnavalitsus on rota-viiruses. Tundub, et see haigus vajab pikemat karantiini kui muidu viirused ja kätepesule ta ka hästi ei allu. Siin näiteks kirjutatakse sellest.
Annal on õnnestunud läbi saada nii, et oksefaas jäi vahele. Aga suured tüdrukud on meil nüüd kõik oksetõve asjus profid.
"Noh, mis okse sul oli?" küsis Marta Eliiselt.
"Einoh, tavaline okse."
"Aga mille okse sul oli? Minul oli pitsa okse!"
"Aa. Mul oli võileiva okse."
"Aga mis maiku okse sul oli?"
"Tavalist okse maiku."
"Aga minul oli kibe okse!"
Pärast kuulsin, kuidas Marta uuris ka Leenult, et mis okse temal oli.
"Ah, igasugust värki, kollane okse oli põhiliselt! Aga mis värvi sinul oli?"
jne...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
ka justin on kirjutanud sellest viirusest http://martaplusanna.blogspot.com/2008/05/virus.html
apppi, ma teen naerust püksi, sest tüdrukuid tundes kujutan ma neid vestlusi liigagi kujukalt ette....
Ma loodan, et Riinu end kehvasti ei tunne, et tema oksejuttudes osaleda ei saa! See on ikka müstika küll, et talle külge pole hakanud.
Me muide ei tulnud täna ta esinemisele, sest arvame, et äkki ikka veel nakatame linna peal inimesi. Lükkasime ka maale mineku edasi. Oleme lihtsalt kodus.
Ma poleks pidanud naerma. Sest täpselt järgmisel õhtul sain minagi oma lapse okse värvi uurida:) Nii et pole enam vaja muretseda, et Riinu ei saa okse teemal sõna sekka öelda! Aga müstika on see, et ta varem ei jäänud. Marta oli ju juba ammu-ammu....
See on üks väga müstiline viirus!
Post a Comment